Mul on siiralt heameel, et ma sain võimaluse osaleda Nõva sadamas kalasadamate päeval. Ausalt öeldes ma ei osanud väga midagi oodata, kuna see oli esimene kord kui seda üritust korraldati. Aga tegemist oli ühe väga ägeda üritusega!
Algus oli meeletult vara. Kell 8 hommikul. Eelnevale kogemusele toetudes ma teadsin, kui kaua mul võtab aega oma asjade väljapanemine. Seega ma olin mures ja ka natuke närvis, kui ma sain teada, et mind oodatakse alles kell 7.45 sinna.
Lisaks olin ma seekord laadal üksinda. Tavaliselt mu õed on ka kohal. Aga juhtus nii, et ma suure suuga haarasin laada võimalusest kinni, aga ei kontrollinud kohe kas mu õed saavad sellel päeval tulla appi. Kokkuvõttes oli tegelikult kõik ikkagi hästi. Ja eks see mitmekesi laadal käimine on natuke nagu luksus 🙂
Ilm oli selline mõnus päiksepaisteline, aga väikse tuulega. Kui seisid päikese käes siis oli täitsa soe, aga see hoone kuhu mind suunati oli jahedama poolsem. Lõpuks tuul ikka tõusis korralikult. Aga mida muud mereääres toimuvalt ürituselt ikka oodata.
Mul kulus nii tund väljapanekuga valmis saamiseks. Ja siis tuli välja, et järjest teised müüjad otsustasid õue suunduda. Ehk siis võeti oma laud kaasa ja koliti õue. Kuna nii külm oli sees. Mina siis pidasin veel tund hoones sees vastu, aga sain juba aru, et suur osa külastajaid sinna ei jõua. Ühel hetkel kui ma astusin õue, siis teised laadalised arvasid et kolime minu asjad ka õue.
Mõeldud tehtud! Üritus oli täies hoos ja ma kolisin oma kogu kraami õue. Keraamika kolimine ei ole nii lihtne. Kõige nagu naljakam on see, et ma esimest korda tegin kodus skeemi valmis, kuidas ma asju välja panen. Mis värvid kõrvuti. Kõik lendas pea peale. Ma sain ikka oma väljapanekut väljas ka kohendada, aga ta ei olnud nii “puhas” kui hoones sees.
Ma tegin sellise lühivideo. Mis oli tegelikult mõeldud instagrammi. Mõte oli anda oma instagrammi jälgijatele teada, et ma olen oma keraamikat tuulutamas 🙂
Aga ma pean ütlema, et mulle väga meeldis selle hoone rustikaalne välimus. Vähemasti mulle endale tundus, et see sobis minu keraamikaga väga hästi. Nendes vanades, kulunud seina laudades on mingi eriline maagia. Niiet lausa kahju oleks kui need üle võõbataks ja korda tehtaks.
Kogu üritus oli väga tore. Kuna ma olin üksinda väljas, siis ega ma väga palju nö hingamisruumi ei saanud. Rahvast oli nii palju ja minuga tuldi rääkima ikka üpris palju. Ja eks see oli ka tegelikult peamine põhjus, miks ma kohe hüppasin võimalusele sellel üritusel osaleda. Ma teen oma asju vaikselt oma savitoas ja paljud ümbruskonnas ei tea, kes ma olen ja mida ma teen. Päris tihti tuli küsimus, kas mina olen see, kes teeb Nõval saviringi näiteks.
Nõva sadama ümbrus oli väga ilus. Meri oli väga kutsuv, aga natuke vara veel ujuma minekuks. Kõrval olevas galeriis on mõned pildid ümbrusest.